Menüü

 

VADI KÜLA

ARENGUKAVA

 

2008-2015

 

 

 

Koostajad: Jüri-Henn Uuetoa, Urve Printseva,
Kaja Kaldma, Jaak Tamm, Malle Kirs

Juhendaja Alli Kaarama
allikaarama@hot.ee
Tel. 33 27 083
Mob 53471641

 

Koostatud: Vadil 2007


 

1. SISSEJUHATUS

Vadi küla esimene arengukava aastateks 2000-2003 koostati ajavahemikus dets. 1999-veebr. 2000. Arengukava koostajateks olid muusika-lauluselts Metsakaja juhatuse liikmed. Arengukava kinnitati 11.03.2000.a Vadi küla üldkoosoleku ja Avinurme Vallavolikogu poolt 21.03.2000.a.
Arenguplaanides kavandatud tähtaegade edasilükkumine ja vajadus täpsemateks tegevuste planeerimiseks tingis vajaduse alustada Vadi küla arengukava 2003-2008 koostamist. 5.01.2003 toimunud külakoosolekul moodustati 7 liikmeline arengurühm, kelle ülesandeks jäi küla kaardistamine ja võimalike arendustegevuste väljaselgitamine.
28.04.2003 esitles külavanem Vadi küla arengukava 2003-2008 projekti Ida-Viru Maavalitsuses.
09.05.2003.a. esitleti põllumajandusministeeriumis Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kodukant projekti E-Village raames valminud külade arengukavade seas ka Vadi küla arengukava.
Vadi küla arengukava 2003-2008 kinnitati Vadi küla üldkoosolekul 22.juunil 2003.a. 43 inimese poolt.

 

14.11.2007 otsustasid arengurühma liikmed vaadata üle senise Vadi küla arengukava ja teha sinna muudatused. Samuti tekkis vajadus järgnevate aastate tegevuse planeerimiseks, kuna pool Vadi koolihoonest oli valmis ning ka köögi ja sanitaarsõlme ehitus lõppjärgus.
Arengurühma koosolekul otsustati jagada külaelanikele küsitluslehed, et selgitada välja praegused probleemid ja külaelanike soovid edasiseks arenguks. Küsitluslehed olid kahes variandis- 8- 19 aastastele ja üle 19 aastaste. Külaelanikele jagati laiali 60 küsitluslehte, tagasi saime 45.
27.11.2007 analüüsis arengurühm küsitluste tulemused ja tegi kokkuvõtted.
1.12- 10.12 tutvustasid arengurühma liikmed projekti külaelanikele (jagasid peredes selgitusi) ning viisid läbi täiendusi ja parandusi.
13.12.2007 täiendati arengurühma poolt arengukava tegevusplaani.

 

Vadi küla arengukava 2008-2015 kinnitati Vadi küla üldkoosolekul 15.12.2007 41 elaniku poolt ja esitati Avinurme Vallavolikogule.


 

2. KÜLA HETKEOLUKORD JA ÜLDINE KIRJELDUS

2.1 Ajalooline taust

Vadi küla seostatakse vadjalastega, kes tulid siia 10.-13. sajandil. Seda kinnitavad Vadi-Lohusuu piiril asuvad vadjalaste kalmed, mida kutsutakse ka „rootsi kääbasteks“. Sarnaseks vadja keelele on peetud siin kasutatud Õ tähe rohket murdekeelt (õrav õli õksal).

Kirjalikult on Vadi küla nime esmakordselt mainitud 1599. aastal Poola II revisjonis. Laiuse staarostkonna revisjoniaruandesse on kantud Avinurme mõisa alla kuuluvad külad:

  • Adrakusz – Adraku
  • Lagakunth – Laekannu
  • Awinorma – Avinurme
  • Kieressza – Kärasi
  • Madyduzma – Maetsma
  • Wadey – Vadi
  • Sama revisjoni andmetel on olnud 1599.a. Vadi külas kolm talukohta:
    • Jak`u – suurusega ¼ 178 adramaad
    • Hancz`u – suurusega ¼ adramaad
    • Piep`u – suurusega ¼ adramaad
    • Kaks pobulit Mik ja Anth ning veskikoht Jak Wardy.

1624.a. Rootsi revisjonis kuuluvad Avinurme külad Laiuse lossi Võtikvere vakusesse. Revisjon märgib, et Waddihill (Vadil) elab veskikohal Jurgen, kes on aasta tagasi sinna elama asunud. Rootsi valitsemisaja lõpust pärinevas Torma-Lohusuu kihelkonna külade loendis on Vadil 5 talu. Sellest ajast peale hakkas külas elanike arv kasvama. Arhiiviandmetel oli tavaline 10-12 lapseline pere. 1939.a. talundilehtede alusel elas Vadi külas 357 inimest. Nõukogude okupatsioonist alates hakkas elanike arv külas kiiresti vähenema. 1966. a. 173, 1980.1. 68, 1990. aastast on elanike arv kasvanud. 2003. aasta seisuga elab külas 83 inimest. 2007. aasta detsembri seisuga elab Vadi külas 81 inimest.

2.1. 1. Haridus

1775.a. asutati Torma koguduse õpetaja J.G.Eisen von Schwartzenbergi algatusel Vadil kool. Kool oli Avinurme piirkonna esimeseks kooliks. 1834.a. õppis koolis 130 last. 1930.a. muudeti kool kuue klassiliseks. Kuuenda klassi lõpetas Vadi koolis 1931-1948.1. 137 õpilast. 1949-1963.a. oli Vadil 4-kl-Algkool. Kool likvideeriti 1963. aastal.

 2.1.2. Kultuur

1882. a. asutati kihelkonna koori lagunemise järel Vadi laulukoor, 1889.a. pandi alus pasunakoorile ja näitemängule. 1903.a. registreeriti ametlikult muusika-lauluselts „Metsakaja“. 1925-1929 ehitasid seltsiliikmed kohaliku tarvitajate ühisuse poolt kingitud majale juurde saali. Seltsimaja hävis 1944.a. 26. septembril sõjatules. Seltsis tegutsesid laulu- ja pasunakoor, näitering. Korraldati näite-, tantsu-, koka-, käsitöö-, õmblus-, aiandus-, ja majade värvimiskursusi. Seltsil oli oma raamatukogu. Peale seltsimaja hävimist toimus seltsitegevus koolimajas. Isetegevus soikus 1967.a. 1997.a. 15.novembril otsustati taastada järjepidevuse alusel muusika-lauluselts Metsakaja. Seltsiliikmeid on. 01.12.2007 seisuga 45. Tegutseb laulukoor ja pühapäevakool. Sügisest jätkub ka eelmisel aastal alanud inglise keele kursus. Avatud on ka internetipunkt.


 2.2 Küla paiknemise kirjeldus

2.2.1. Asend

Vadi küla paikneb Ida-Virumaal Avinurme vallas kauni Avijõe kallastel. Küla piirneb põhjast Avinurme valla Änniksaare, lõunast Lohusuu valla Kärasi, idast Avinurme valla Sälliksaare ja Maetsma külaga.

 

2.2.2. Kaugus
Kaugus küla keskusest valla keskuseni on 8 km, maakonna keskuseni 65 km, riigi pealinnani 160 km. Lohusuu valla keskuseni on 8 km. Peipsi järveni on 9 km.
Küla läbib Avinurme-Lohusuu osaliselt tolmuvaba maantee. Sankt-Peterburg-Narva-Tartu-Valga maanteeni on 9 km, Avinurme –Iisaku maanteeni 4 km.
Kaugus linnadest ja alevitest on soodustanud puhta looduse säilimist, rahu ja vaikust. Kaugus korralikest teedest piirab liikumisvõimalusi.
2.3 Küla elanikkond
 
2.3.1. Asustus
Vadi küla on hajaasustusega väikeküla. Majavaldused paiknevad üksteisest eraldatult valdavalt Avinurme-Lohusuu ja Vadi-Jõemetsa maantee ääres. Rahvastiku tihedus on 6,4inimest /km².
 
2.3.2. Majapidamised
Alalisi majapidamisi on 2007. aastal Vadi külas 24, leibkondi 27. 2003 aastal oli 27. Avinurmest Vadile asus elama üks lastega pere. Külas on 4 suurt peret, kooliealiste lastega peresid on 7, üksikuid 10.
 


2.3.3. Elanike vanuseline jaotus
Vadi külas elab 01.12.2007 seisuga 81 inimest. Elanike keskmine vanus on 37 aastat. Koolieelikuid on 8, kooliealisi 21, tööealisi 32 ja pensionäre 17, neist 8 üle 80.
2.3.4. Elanike vanuseline ja sooline kossseis
2.4 Küla looduslike olude kirjeldus
 
2.4.1. Vesi
 
Vadi küla läbib Peipsi alamvesikonda kuuluv 48,0 km pikkune ja 3939,0 km² valgalaga Avijõgi.
Jõgi on looduslikult kaunis ning ilmestab kogu küla, sest voolab peaaegu kogu ulatuses maanteega paralleelselt. Kalaliikidest leidub haugi, forelli, harjuskit, särge, säinast, turba, ahvenat, viidikat, teibi, angerjat ja kiiska. Vähesel määral ka vähki. Õngemeestel on Avijõgi püüdmiseks meeliskohaks. Suurvee ajal sobib jõgi kanuumatkadeks. Suvel on mõnus koht suplejatele, parvetajatele ja paadiga sõitjatele.
 
Teiseks veekoguks on Rehesaare oja, mis suubub Avijõkke. Oja on mitmel korral süvendatud ja kuivadel perioodidel jääb vett vaid allikakohtadesse.
 
2.4.2. Mets
Vadi küla pindala on 1307 ha, sellest metsamaad 740 ha, põllumaad 450 ha ja muud maad 117 ha.
Valdavalt kasvavad okaspuu metsad. Metsad on marja- ja seenerikkad.


2.4.3. Maastik

Vadi küla laiub soode ja rabade vahel. Sealt on tulnud ka kohanimed: Suuresaare, Tammessaare, Rehesaare, Luhasaare. Valdavalt asub küla tasasel maal. On väiksemad künkad, mida kutsutakse mägedeks – Määra mägi, Muru mägi.
 
2.4.4. Objektid
Looduslikult kauni Avijõe kaldale on rajatud telkimiskoht – mängu-, palli-, kiige-, ja lõkkeplatsiga. Korrastatud on ujumiskoht, tualettruumid ja korraldatud joogiveega varustamine.
Hobuseraua kujulist jõekääru „Kooli Kolka“ kasutatakse suvisteks ühisüritusteks. Sinna on ühiste jõududega ehitatud laululava. Suviseks ajaks on ehitatud ka katusealune, kuhu mahub laudade taha panna umbes 60 inimest. 2007.a. varustati „Kooli Kolk” elektri ja joogivee süsteemidega.
Vadi küla ja Separa küla piiril asuvad Vadjalaste kääpad, mida kutsutakse ka „Rootsi kääbasteks“
Väidetavalt asuvad metsas Ruuni kivid, mille kohta puudub tõendusmaterjal.
Teadaolevalt on küla territooriumil ka mõned allikad Rehesaare ojas, üks Nõmmenuka talu maadel ja üks Rehesaare oja vasakul kaldal, mida on kutsutud Ämmaauguks.
 
 
2.5 Küla majanduslike olude kirjeldus
2.5.1. Ettevõtlus külas
Külas puudub töökohti pakkuv ettevõtlus. Füüsilise isikuna tegutsevad 4 talunikku, kes valdavalt teenivad lisa palgatööga.
 
2.5.2. Töökohtade paiknemine
32-st tööealisest elanikust töötab 19 kindla töökohaga, neist 10 töötab oma valla territooriumil asuvates ettevõtetes ja asutustes, 4 naabervaldades, 3 töötab linnas ja 1 käib Soomes tööl. Hetkel 13-st kindla töökohata külaelanikust on 4 veel õppimas, 4 on puudega, kuid käivad ka juhutöödel, 4 on võõrdunud pidevast töös ja elatuvad juhutöödest, 1 töötab ajutise lepinguga.

2.5.3. Isikuteenuste kättesaadavus

2.5.4. Avalike teenuste kättesaadavus

2.6. Küla infrastruktuuri kirjeldus
 
2.6.1. Teed

2.6.2 Vesi
Tsentraalne vee- ja kanalisatsioon külas puudub. Valdavalt on külas šahtkaevud, viimase 20 aasta jooksul on rajatud 7 puurkaevu. Peale suure maaparandusobjekti rekonstrueerimist jäid mitmed kaevud kuivaks.
 
2.6.3. Elekter
Küla territooriumil on kolm alajaama – Kaunissaare, Vadi ja Suuressaare. Elektrienergia halb kvaliteet on elanikele suureks probleemiks. Pinge ebaühtlane tase on rikkunud kodumasinaid. Et kvaliteeti parandada on osaliselt elektritraadid vahetatud kaabli vastu välja.
 
2.6.4. Ühistransport
Õppeperioodi jooksul läbib küla õpilasveoliin, millega on võimalik sõita vallakeskusesse ja tagasi. Muud ühistransporti külas ei ole.
 
2.6.5. Side
Vadi küla teenindab Eesti Posti Avinurme side. Post tuuakse maanteeäärde paigaldatud postkastidesse. Muudes sideteenuste kasutamiseks tuleb sõita vallakeskusesse. 13 perel on raadiotelefon.
 
2.6.6. Internet
Külas asuvas seltsimajas on avalik interneti punkt. Lisaks on internetipüsiühendus olemas veel kolmes majapidamises.
 
2.6.7. Jäätmemajandus
Küla tasandil ei ole jäätmemajandust korraldatud. Avinurme Vallavalitsus on tellinud jäätmemajanduse korralduse teenuse eraettevõtjalt.
 
2.6.8. Küla kooskäimiskoht
Külas on kooskäimiskohaks 1888.a. ehitatud endine koolihoone. 2002. aastal alustati hoone restaureerimis-renoveerimistöödega. Praeguseks on 2/3 majast renoveeritud. Valmis on saal, ja köögiosa. Suve perioodil on kooskäimiskohaks lisaks veel telkimiskoht ja laululava.
 
2.7. Ehitised ja rajatised
Vadi külas on kokku 49 elamut, neist 24-s elatakse aastaringselt, suvekodudeks on 19 ja 6 seisavad tühjana. 

2.7.2. Muud ehitised

Koolihoone
Vadil asub 1888.a. ehitatud koolihoone, mis on kantud arhitektuurimälestiste registrisse. Hoone kuulub Avinurme Vallavalitsusele ja on antud tasuta pikaajalisele rendile külas tegutsevale MTÜ Muusika-lauluselts „Metsakajale“. 2002. aastal alustati hoone restaureerimis-renoveerimistöödega. Praeguseks on valmis saali pool ja köögiosa on lõpetamisel. 
Vadi karjalaut
Külas asub 100 pealisele lüpsikarjale 1965 .a. ehitatud ja praeguseks hetkeks kapitaalremonti vajav karjalaut. Hoone seisab tühja ja kasutuna.

2.8. Seltsitegevus

1997.a. 15.novembril otsustasid 1903.a. asutatud muusika-lauluselts „Metsakaja“ endised liikmed taastada selts. Selts kanti mittetulundusühingute registrisse 1998.a. veebruaris. Seltsis on 45 liiget. Põhieesmärkideks seati Vadi küla arendamine, endise koolihoone säilitamine ja renoveerimine, küla ajaloo- ja kultuuripärandi kogumine, säilitamine ja edasiandmine noortele.
 
10 tegevusaasta jooksul on korraldatud külapäevi, kultuuriüritusi, korrastatud võsastunud heinamaad. Rajatud on telkimiskoht pesemiskoha ja joogivee võimalusega. Samuti kiige-, palli- ja lõkkeplats. Samuti on väiksematele mänguväljak. Ehitatud katusealune ja laululava. On parandatud ka haljastust. Seltsis on tegutsenud koduurijad, laulukoor, lasterühmad, tantsurühm, näitering ja „Metsakaja Bänd“. Praegusel hetkel tegutsevad laulukoor ja pühapäevakool. Teised ringis töötavad ajutiselt. Selts korraldas ka aiandus-, käsitöö-, arvuti- ja inglise keele kursusi. Inglise keele kursus jätkub praegugi.
2002. aastal alustati endise koolihoone restaureerimis-renoveerimistöödega. EAS-i, PRIA, Muinsuskaitseameti ja Avinurme Vallalvalitsuse toetusel on pandud uus vundament, katus, renoveeritud saaliosa ja köök koos san.sõlmega.
 1988. aastal soetati Virumaa Programmi toetusel külale arvuti ja vajalik riistvara. Teabetoas anti välja kaks aastat vallalehte, valmistati külapäevade voldikuid, näituse materjale ja osutati teenust naaberküladele. Teine arvuti saadi 2006.aastal internetipunkti. Mõlemad arvutid asuvad koolihoones internetipunktis.
 
Alates 1977. aastast on külas valitud külavanem. Kohalike elanike tegemistega on ühinenud ka külast mujale elama asunud inimesed ja nende järglased. Koostööd tehakse valla teiste küladega ning naaberküladega Lohusuu vallast. Oma kogemusi on jagatud Tartu- ja Järvamaa külavanematele, Vaivara külaliikujatele, Türi valdade esindajatele jt.
 
05.01.2003 moodustati küla arengurühm. Arengurühma ülesandeks on arengukava koostamine, projektide kavandamine ja juhtimine.
3. VADI KÜLA ARENGUVISIOON AASTAKS  2015
 
Vadi küla on elujõuline, tugevate kultuuritraditsioonidega ja kasvava tähtsusega elamise ja puhkamise koht, kus on loodud turvaline, inim- ja loodussõbralik elukeskkond.
 
Seisundi kirjeldus 2015
  • loodud on külaelanikele vajadusi rahuldavad võimalused aastaringseks vabaaja veetmiseks
  • korraldatud on avalike teenuste kättesaadavus vallakeskusest
  • turistidele pakutakse telkimisteenusele lisaks erinevaid pakette (loodusretked, veesõidud, kalapüük, külakultuuri, ajaloo )
  • külas valitsevad aktiivsed, koostööaldid ja sõbralikud suhted


 

4. EELISARENDATAVAD VALDKONNAD
 
Eeldused:
  • Piirkonna elujõuline elanikkond , 81-st elanikust on lapsi 29, tööealisi 32
  • Aktiivne küla arengurühm ja seltsi juhatus
  • Projektide juhtimise kogemustega inimesed
  • Küla arendamise ja ühistöö kogemus
  • Osaliselt renoveeritud seltsimaja
  • Külas on interneti püsiühendus
  • Rikkumata kaunis loodus
  • Mänguväljak koos palliplatside ja kiige- ning lõkkeplatsiga
  • Ujumis- ja telkimiskoha olemasolu. (Valgustuse ja veevarustusega)
  • Laululava olemasolu vabaõhuüritusteks
  • Head sidemed naaberküladega
  • Osaliselt tolmuvaba tee
 
Nõrkused
  • Avalike teenuste halb kättesaadavus ühistranspordi puudumise tõttu
  • Ebarahuldav elektrienergia kvaliteet
  • Inimestevahelised suhted on osaliselt halvenenud
  • Rahaliste vahendite puudumine investeeringuteks
  • Matkaradade puudumine
  • Puuduvad vajalikud mehhanismid heakorratöödeks
  • Pooleliolev seltsimaja (talvisteks tegevusteks pole ruume)
  • Puudub noortetuba
  • Probleemid info kättesaadavusega
 
Võimalused
  • Parandada meeskonnatööd koolituste abil
  • Taotleda investeerigu toetust endise Vadi koolimaja lõplikuks renoveerimiseks ja sisustamiseks EL struktuurifondidest, külade arengut toetatavatest programmidest ja fondidest
  • Koostöös ettevõtjate, turismiühendustega ja vallaga leida rohkem rakendust külaplatsile ja seltsimajale.
  • Lõpetada seltsimaja ehitus
 
 
Ohud
  • Vald ei eralda piisavalt rahalisi vahendeid piirkonda
  • Haldusreforni tulemusel nõrgeneb koostöö kohaliku omavalitsusega
  • Jätkub noorte lahkumine külast, elanikkonna vananemine
  • Riigi tasemel ei toetata maapiirkonna arengut


4.1. Valdkond nr.1

Vadi küla aktiivse vabaaja ja puhkuse veetmise võimalusi pakkuva elukeskkonna arendamine
 
4.1.1 Eesmärk
  • Tegutsev mitmefunktsiooniline Vadi seltsimaja
  • Väljaarendatud ja heakorrastatud külaplats
  • Piirkonnas tunnustatud ja aktiivselt kasutatav väljaarendatud suviste vabaõhuürituste korraldamise koht
  • Lai valik puhkamisvõimalusi ja ka talvine majutusvõimalus.
 
 
4.1.2. Tulemused
Vadi seltsimaja on täielikult renoveeritud, varustatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega ning sisustatud vajaliku inventariga
Seltsimajas töötavad lugemistuba, ajalootuba, Heino Kiige tuba, taidlusringid, avatud info- ja internetipunkt, noortetuba.
Külaselts osutab kogukonnateenuseid –pesupesemine, haljastus
Külaplatsil korraldatakse vabaõhuüritusi, spordivõistlusi.
 
 
4.2. Valdkond nr.2

Koostöö arendamine
 
4.2.1. Eesmärk
  • Endistel ja praegustel külaelanikel on  aktiivne ellusuhtumine ja suurem vastutustunne küla arendamisel
  • Küla seltsi eestvedamisel on hea koostöö vallavalitsuse, piirkonna teiste külade, mittetulundusühingute ja turismi katusorganisatsioonide ning ettevõtjatega
  • Tugevad traditsioonid
 
4.2.2. Tulemused

            Piirkonnas on koolitatud meeskonnatöö-, juhtimis- ja arendusoskustega   inimesed

            Küla ühisüritustest ei jää keegi kõrvale
            Vähemalt 75 % külaelanikest osaleb küla tegevuste planeerimisel ja elluviimisel
Toimib piirkonna sisene- ja väline infovahetus külavanemate, kodulehe, teadetetahvlite ja vallalehe kaudu.
Avalike teenuste paremaks kättesaamiseks väljaspool piirkonda on sõlmitud koostöölepingud transporditeenust osutavate ettevõtjatega
Korraldatakse ühisüritusi piirkonna teiste külade ja seltsidega
Osaletakse Ida-Virumaa Külade Esinduses, Peipsi-Alutaguse Koostöökojas ja Maaturismi Ühenduses.
Tugevate traditsioonide olemasolu
4.3. Valdkond nr.3
 Maaturismi arendamine
 
4.3.1. Eesmärk
  • Seltsimajal ja puhkealal on palju rakendust
  • Vabaõhuürituste korraldamiseks on valgustatud ja veevarustusega puhkeala

 4.3.2. Tulemus

Korras seltsimaja sisustusega ja konverentsi pidamise võimalused
Korrastatud on viidamajandus
Väljakujunenud matkarajad
Koostatud ja levitatakse infovoldikuid
Heakorrastatud puhkeala
Majutusvõimalused kämpingutes
Koolitatud giidid ja retkejuhid

 

5. TEGEVUSKAVA
Valdkond 1.
Vadi küla aktiivse vabaaja ja puhkuse veetmise võimalusi pakkuva elukeskkonna arendamine

Valdkond 2
Koostöö arendamine

Valdkond 3
Maaturismi arendamine


Eesti English Русский