VADI KÜLA

ARENGUKAVA

2017 - 2021

Koostatud: Vadil 2016


 

1. SISSEJUHATUS

Vadi küla esimene arengukava aastateks 2000-2003 koostati ajavahemikus dets. 1999-veebr. 2000. Arengukava koostajateks olid muusika-lauluselts Metsakaja juhatuse liikmed. Arengukava kinnitati 11.03.2000.a Vadi küla üldkoosoleku ja Avinurme Vallavolikogu poolt 21.03.2000.a.
Arenguplaanides kavandatud tähtaegade edasilükkumine ja vajadus täpsemateks tegevuste planeerimiseks tingis vajaduse alustada Vadi küla arengukava 2003-2008 koostamist. 5.01.2003 toimunud külakoosolekul moodustati 7 liikmeline arengurühm, kelle ülesandeks jäi küla kaardistamine ja võimalike arendustegevuste väljaselgitamine.
 28.04.2003 esitles külavanem Vadi küla arengukava 2003-2008 projekti Ida-Viru Maavalitsuses.
 09.05.2003.a. esitleti põllumajandusministeeriumis Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kodukant projekti E-Village raames valminud külade arengukavade seas ka Vadi küla arengukava.
Vadi küla arengukava 2003-2008 kinnitati Vadi küla üldkoosolekul 22.juunil 2003.a. 43 inimese poolt.
 
14.11.2007 otsustasid arengurühma liikmed vaadata üle senise Vadi küla arengukava ja teha sinna muudatused. Samuti tekkis vajadus järgnevate aastate tegevuse planeerimiseks, kuna pool Vadi koolihoonest oli valmis ning ka köögi ja sanitaarsõlme ehitus lõppjärgus.
Arengurühma koosolekul otsustati jagada külaelanikele küsitluslehed, et selgitada välja praegused probleemid ja külaelanike soovid edasiseks arenguks. Küsitluslehed olid kahes variandis- 8- 19 aastastele ja üle 19 aastaste. Külaelanikele jagati laiali 60 küsitluslehte, tagasi saime 45.
27.11.2007 analüüsis arengurühm küsitluste tulemused ja tegi kokkuvõtted.
1.12- 10.12 tutvustasid arengurühma liikmed projekti külaelanikele (jagasid peredes selgitusi) ning viisid läbi täiendusi ja parandusi.
13.12.2007 täiendati arengurühma poolt arengukava tegevusplaani.

 

2. KÜLA HETKEOLUKORD JA ÜLDINE KIRJELDUS

2.1 Ajalooline taust

Vadi küla seostatakse vadjalastega, kes tulid siia 10.-13. sajandil. Seda kinnitavad Vadi-Lohusuu piiril asuvad vadjalaste kalmed, mida kutsutakse ka „rootsi kääbasteks“. Sarnaseks vadja keelele on peetud siin kasutatud Õ tähe rohket murdekeelt (õrav õli õksal).

Kirjalikult on Vadi küla nime esmakordselt mainitud 1599. aastal Poola II revisjonis. Laiuse staarostkonna revisjoniaruandesse on kantud Avinurme mõisa alla kuuluvad külad:

• Adrakusz – Adraku
• Lagakunth – Laekannu
• Awinorma – Avinurme
• Kieressza – Kärasi
• Madyduzma – Maetsma
• Wadey – Vadi
• Sama revisjoni andmetel on olnud 1599.a. Vadi külas kolm talukohta:
  • Jak`u – suurusega ¼ 178 adramaad
  • Hancz`u – suurusega ¼ adramaad
  • Piep`u – suurusega ¼ adramaad
  • Kaks pobulit Mik ja Anth ning veskikoht Jak Wardy.

1624.a. Rootsi revisjonis kuuluvad Avinurme külad Laiuse lossi Võtikvere vakusesse. Revisjon märgib, et Waddihill (Vadil) elab veskikohal Jurgen, kes on aasta tagasi sinna elama asunud. Rootsi valitsemisaja lõpust pärinevas Torma-Lohusuu kihelkonna külade loendis on Vadil 5 talu. Sellest ajast peale hakkas külas elanike arv kasvama. Arhiiviandmetel oli tavaline 10-12 lapseline pere. 1939.a. talundilehtede alusel elas Vadi külas 357 inimest. Nõukogude okupatsioonist alates hakkas elanike arv külas kiiresti vähenema. 1966. a. 173, 1980.1. 68, 1990. aastast on elanike arv kasvanud. 2003. aasta seisuga elab külas 83 inimest. 2007. aasta detsembri seisuga elab Vadi külas 81 inimest.Viimastel aastatel on Vadi küla inimeste arv kahanenud. 1. märtsi 2016 seisuga elab Vadi külas 47 inimest.

2.1. 1. Haridus

1775.a. asutati Torma koguduse õpetaja J.G.Eisen von Schwartzenbergi algatusel Vadil kool. Kool oli Avinurme piirkonna esimeseks kooliks. 1834.a. õppis koolis 130 last. 1930.a. muudeti kool kuue klassiliseks. Kuuenda klassi lõpetas Vadi koolis 1931-1948.1. 137 õpilast. 1949-1963.a. oli Vadil 4-kl-Algkool. Kool likvideeriti 1963. aastal.

 2.1.2. Kultuur

1882. a. asutati kihelkonna koori lagunemise järel Vadi laulukoor, 1889.a. pandi alus pasunakoorile ja näitemängule. 1903.a. registreeriti ametlikult muusika-lauluselts „Metsakaja“. 1925-1929 ehitasid seltsiliikmed kohaliku tarvitajate ühisuse poolt kingitud majale juurde saali. Seltsimaja hävis 1944.a. 26. septembril sõjatules. Seltsis tegutsesid laulu- ja pasunakoor, näitering. Korraldati näite-, tantsu-, koka-, käsitöö-, õmblus-, aiandus-, ja majade värvimiskursusi. Seltsil oli oma raamatukogu. Peale seltsimaja hävimist toimus seltsitegevus koolimajas. Isetegevus soikus 1967.a. 1997.a. 15.novembril otsustati taastada järjepidevuse alusel muusika-lauluselts Metsakaja. Seltsiliikmeid on. 01.12.2007 seisuga 45. Tegutses  laulukoor ja pühapäevakool, avatud internetipunkt, toimusid inglise keele kursused. Seltsiliikmeid on 1. 01.2016 seisuga 35. Käib ühislaulmine, toimuvad kohvikklubi üritused, külarestoran pakub kord kuus huvitavaid ja häid roogasid. Maja renditakse välja juubeliteks, koolitusteks, laagriteks jne.

 2.2 Küla paiknemise kirjeldus

2.2.1. Asend

Vadi küla paikneb Ida-Virumaal Avinurme vallas kauni Avijõe kallastel. Küla piirneb põhjast Avinurme valla Änniksaare, lõunast Lohusuu valla Kärasi, idast Avinurme valla Sälliksaare ja Maetsma külaga.

Valdavalt kasvavad okaspuu metsad. Metsad on marja- ja seenerikkad.

2.4.3. Maastik

Vadi küla laiub soode ja rabade vahel. Sealt on tulnud ka kohanimed: Suuresaare, Tammessaare, Rehesaare, Luhasaare. Valdavalt asub küla tasasel maal. On väiksemad künkad, mida kutsutakse mägedeks – Määra mägi, Muru mägi.

 

2.4.4. Objektid

Looduslikult kauni Avijõe kaldale on rajatud telkimiskoht – mängu-, palli-, kiige-, ja lõkkeplatsiga. Korrastatud on ujumiskoht, tualettruumid ja korraldatud joogiveega varustamine.

Hobuseraua kujulist jõekääru „Kooli Kolka“ kasutatakse suvisteks ühisüritusteks. Sinna on ühiste jõududega ehitatud laululava. Suviseks ajaks on ehitatud ka katusealune, kuhu mahub laudade taha panna umbes 60 inimest. 2007.a. varustati „Kooli Kolk” elektri ja joogivee süsteemidega.

Vadi küla ja Separa küla piiril asuvad Vadjalaste kääpad, mida kutsutakse ka „Rootsi kääbasteks“

Väidetavalt asuvad metsas Ruuni kivid, mille kohta puudub tõendusmaterjal.

Teadaolevalt on küla territooriumil ka mõned allikad Rehesaare ojas, üks Nõmmenuka talu maadel ja üks Rehesaare oja vasakul kaldal, mida on kutsutud Ämmaauguks.

 

 

2.5 Küla majanduslike olude kirjeldus

2.5.1. Ettevõtlus külas

Külas puudub töökohti pakkuv ettevõtlus, asub küll OÜ Isemeistrid, kuid esialgu seal tööd rohkematele inimestele ei pakuta.

 

 

2.5.3. Isikuteenuste kättesaadavus

 

• loodud on külaelanikele vajadusi rahuldavad võimalused aastaringseks vabaaja veetmiseks
• korraldatud on avalike teenuste kättesaadavus vallakeskusest
• turistidele pakutakse telkimisteenusele lisaks erinevaid pakette (loodusretked, veesõidud, kalapüük, külakultuuri, ajaloo )
• külas valitsevad aktiivsed, koostööaldid ja sõbralikud suhted