Menüü

Vadi küla asub Ida-Virumaal Avinurme vallas. Külas elab 85 inimest.Vadi küla seostatakse vadjalastega, kes tulid siia 10.-13.sajandil. Seda kinnitavad Vadi-Lohusuu piiril asuvad vadjalaste kalmed, mida kutsutakse ka “rootsi kääbasteks”. Sarnaseks vadja keelele on peetud siin kasutatud Õ tähe rohket murdekeelt (õrav õli õksal).
Kirjalikult on Vadi küla nime esmakordselt mainitud 1599.aastal  Poola II revisjonis. Laiuse staarostkonna revisjoniaruandesse on kantud Avinurme mõisa alla kuuluvad külad:

  • Adrakusz –Adraku
  • Lagakunth – Laekannu
  • Awinorma - Avinurme
  • Kieressza – Kärasi
  • Madyduzma – Maetsma
  • Wadey – Vadi
  • Sama revisjoni andmetel on olnud 1599.a. Vadi külas kolm talukohta
    • Jak`u – suurusega ¼ 178 adramaad
    • Hancz`u – suurusega ¼ adramaad
    • Piep`u – suurusega ¼ adramaad<
    • kaks pobulit Mik ja Anth ning veskikoht Jak Wardy.

 

1624.a. Rootsi revisjonis kuuluvad Avinurme külad Laiuse lossi Võtikvere vakusesse. Revisjon märgib, et Waddihill (Vadi) elab veskikohal Jurgen, kes on aasta tagasi siia elama asunud. Rootsi valitsemisaja lõpust pärinevas Torma-Lohusuu kihelkonna külade loendis on Vadil 5 talu. Sellest ajast peale hakkas külas elanike arv kasvama. Arhiiviandmetel oli tavaline 10-12 lapseline pere. 1939.a talundilehtede alusel elas Vadi külas 357 inimest. Nõukogude okupatsioonist alates hakkas elanike arv külas kiiresti vähenema. 1966 a. 173, 1980.a.68, 1990.aastast on elanike arv kasvanud.

Vadi küla oli spetsialiseerunud kalatünnide valmistamisele. Kuid siin tehti ka kapsa-, kurgi- ja võitünne. Kunda ja Aseri tsemenditehasele valmistati siin lepingu alusel tünnivitsad. 1896. a. tegeles Vadi piirkonnas puutööga 75 meest. Küla kujunes ka ülesostjate keskuseks, kus jõukamad talumehed ostsid vaesematelt toodangu üles ja müüsid siis vaheltkasuga edasi.

1775.a. asutati Torma koguduse õpetaja J.G.Eisen von Schwartzenbergi algatusel Vadil kool. Kool oli Avinurme piirkonna esimeseks kooliks. 1834.a. õppis koolis 130 last. 1930.a. muudeti kool kuue klassiliseks. Kuuenda klassi lõpetas Vadi koolis 1931-1948.a. 137 õpilast. 1949-1963.a. oli Vadil 4-kl.Algkool. Kool likvideeriti 1963.a

1882.a. asutati kihelkonna koori lagunemise järel  Vadi laulukoor, 1888.a.asutas Aleksander Sammelson Vadi kooli õpilaste puhkpilliorkestri. 1899.a.oli Vadi koolimajas esimene näitemängu pidu, kui mängiti Eiseni " Isaisa viis ja " Teie käsu peale härra leitnant". 1903.a. registreeriti ametlikult muusika-lauluselts “Metsakaja”. 1925-1929 ehitasid seltsiliikmed kohaliku tarvitajate ühisuse poolt kingitud majale juurde saali. Seltsimaja hävis 1944.a. 26.septembril  sõjatules. Seltsis tegutsesid laulu- ja pasunakoor, näitering. Korraldati näite-, tantsu-, koka-, käsitöö-, õmblus-, aiandus- ja majade värvimiskursusi. Seltsil oli oma raamatukogu. Peale seltsimaja hävimist toimus seltsitegevus koolimajas. Isetegevus soikus 1967.a.  1997.a. 15. novembril otsustati taastada järjepidevuse alusel muusika-lauluselts "Metsakaja". Seltsiliikmeid on 01.01.2003 seisuga 43. Tegutsevad laulukoor, näitering, tantsurühm ja lasterühmad.

Vadil on kirjanik Heino Kiige (sünd 1927) noorusmaa. 1917.a.tuli Vadile kooliõpetajaks Joosep Paljak (sünd.11.juunil 1899.a.Sälliksaares), kes sai kohaliku vaimuelu hingeks ja karskusringi "Lootosring." asutajaks. Joosep Paljakult on jäänud päranduseks põhjalik kodu-uurimuslik töö.


Eesti English Русский